Kuivad juuksed ja nahk? Lahendus võib peituda vees, millega end pesed

Sinu organism koosneb ligikaudu 60-75% ulatuses veest. See tähendab, et puhas vesi on meie tervisele ja heaolule esmatähtis. Ometi on see sageli üks viimastest asjadest, millele tähelepanu pöörame.

Sind võib üllatada, et kraanivesi mõjutab meie tervist ka siis, kui me seda otseselt sisse ei joo. Sinu nahk on sinu suurim organ, mis imab endasse kõike, millega kokku puutud. Duši all käies puutud kokku hulga ühenditega, mis võivad su nahka kuivatada, juukseid kahjustada ja allergiaid, lööbeid ning teisi terviseprobleeme tekitada. Oma pesuvee filtreerimine on oluline samm selliste krooniliste ja elustiilist tingitud probleemide parandamisel. 

Miks on vee filtreerimine vajalik

Vaatamata levinud kooliaegsele õpetusele, et vesi = H2O, on reaalsus märksa keerulisem. Samamoodi ei ole päris tõsi ka eeldus, et kraanist voolav vesi on täiesti puhas ja ohutu.

Tegelikkus on, et kraanivee kvaliteedi normid ja järelevalve on ideaalist kaugel. 

Väljakutsed vee puhastamisega on eelkõige majanduslikud. Osa probleemist on, et kogu munitsipaalselt puhastatud veest (kraaniveest) kasutatakse vaid 1% joomiseks või söögi valmistamiseks. Ülejäänud 99% kulub vetsudele, pesumasinatele, dušidele, vannidele, leketele. 

Seetõttu ei ole puht majanduslikult mõistlik kogu kraanivett täielikult puhastada.

Teine suur väljakutse on seotud klooriga. Joogivee klooriga töötlemine on vajalik, et vett puhastada ja sind erisuguste veevärgis pesitsevate haigustekitajate eest kaitsta. Teisest küljest aga tekitab see vette tervisele kahjulikke desinfitseerimise kõrvalprodukte. Seetõttu tuleb veekäitlejatel leida nende kahe teguri vahel parim tasakaal — kas puhastada vesi bakteritest ja riskida kõrvalproduktidega, või vastupidi.

Klooriveega pesemise võimalikud kõrvalnähud on kuiv ja sügelev nahk, kuivad juuksed ning juuste hargnemine. Lisaks võib vees olev kloor võimendada olemasolevaid nahaprobleeme (ekseem, psoriaas).

Desinfitseerimise protsessi käigus tekkinud kõrvalainete kokkupuutega seotud riskid on vähkkasvajad, immuunsüsteemi nõrgenemine, reproduktiivsüsteemi häired ja maksa ning kesknärvisüsteemi kahju.

Milline on parim dušifilter

Lihtsaim lahendus oma pesuvee filtreerimiseks on kvaliteetse filtreeriva dušiotsiku soetamine. Kõige levinumad on söe-, KDF ja C-vitamiini filtriga dušiotsikud, aga nad kõik ei ole võrdselt efektiivsed. 

Söefiltriga dušiotsik

Söefilter on kõige soodsam ja levinum dušifilter, kuid kahjuks ka kõige vähem efektiivsem, sest see on väga tundlik temperatuurile. Söefilter suudab efektiivselt filtreerida vaid 10-26°C kraadist vett. Tavaline pesuvesi on aga umbes 40°C. Samas on söefilter hea ja soodne lahendus köögikraanide puhul, kust enamjaolt jahedamat vett võetakse.

KDF filtriga dušiotsik

KDF dušifiltrid kasutavad vee puhastamiseks vaske ja tsinki. Tänu veesurvele suudab filtris tekkiv reaktsioon eemaldada veest kloori ja mõningad teised kahjulikud ained. Erinevalt söefiltrist ei sõltu KDF filtri tõhusus veetemperatuurist.

Siiski ei ole KDF dušifilter pesuvee puhastamiseks parim valik kuna see ei suuda filtreerida välja teisi desinfitseerijaid (nt. kloramiinid). Puhastava reaktsiooni üks oluline tegur on veesurve, seega ei ole KDF dušifilter efektiivne madala veesurve korral. Samuti ei suuda KDF filtrid eemaldada katlakivi ning nad ei ole kuigi vastupidavad. 

C-vitamiini filtriga dušiotisk

Filtreerivatest dušiotsikutest peetakse parimaks C-vitamiinil põhinevaid filtreid. 

Kui teised filtrid suudavad eemaldada veest 20% – 80% kloorist, on askorbiinhappe (c-vitamiini) reaktsioon klooriga väga kiire ja see suudab neutraliseerida 99% kloorist.