Millised ohtlikud ained kraanivees ei ole veeseadusega reguleeritud

Joogivee kvaliteet mõjutab tugevalt inimeste tervist ja heaolu.

Kraanivett julgustatakse jooma ning põhjendatakse selle puhtust Terviseameti veekvaliteedi kontrolli ja veeseadusega. Paraku on mitmeid tervistkahjustavaid aineid, mida veeseadus ei reguleeri.

Tutvusime läbi Terviseameti ressursside Tallinna joogivee kvaliteediga ning uurisime järele, kas riskihinnanguid on läbi viidud ka per- ja polüfluoroalküülainetele ja kuuevalentsele kroomile, mis on tuntud vähitekitajad ning ftalaatidele, mida seostatakse närvisüsteemihäiretega eelkõige lastel. Selgus, et joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuanded ei kehtesta nõudeid per- ja polüfluoroalküülainetele ning nende ainete kohta riskihinnanguid Eestis tehtud ei ole. 

Aga mis need on ja kuidas need läbi joogivee meie tervist mõjutavad? 

PFAS kemikaalid on tuntud ka kui igavesed kemikaalid, mis tekitavad ohtralt terviseprobleeme

Per- ja polüfluoroalküülained ehk PFAS on rühm sünteetilisi kemikaale. Neis kõigis sisalduvad süsniku-fluori sidemed, mis on üks tugevaimaid keemilisi sidemeid. PFAS-saastet on tihti leitud põhjaveest, pinnaveest ja mullast ning saastete puhastamine on tehniliselt keeruline ja kulukas. 

PFAS-i tuntakse ka kui igavesi kemikaale, mida meie kehadest ja keskkonnast on väga keeruline eemaldada. Neid on ka äärmiselt raske utiliseerida, sest need tõrjuvad vett ja õli. PFAS kemikaale on toodetud 1940ndatest ja neid leiab teflontoodetest, plekieemaldusvahenditest, värvidest, puhastusvahenditest, toidupakenditest ja tuletõrjevahtudest. On leitud, et PFAS mõjutab tugevalt tervist ja põhjustab maksakahjustust, kilpnäärmehaigusi, viljatusprobleeme, kõrget kolesterooli, ülekaalu, hormoonihäireid ja vähki. Cincinatti ülikooli keskkonnatervise professor Susan M. Pinney on öelnud, et need kemikaalid püsivad keskkonnas ja kehas kaua ning kogunevad ajapikku.  (1)

PFAS kemikaalid võivad mõjutada ka keha toimetulekut koroonaviirusega. 

Muret on tekitanud ka see, kuidas mõjutab PFAS-i kemikaalidega kokkupuutumine COVID-19 infektsiooniohtu. On selgunud, et PFAS-i kõrged tasemed mõjutavad immuunsüsteemi ning uuringud on näidanud, et nendega kokkupuude vähendab antikehade reaktsiooni vaktsiinile ja võib vähendada vastupanuvõimet infektsioonidele. (2)

On leitud ka riske lapseootel emadele. PFAS-iga seostatakse ka enneaegseid lapsi, preeklampsiat, diabeeti, kehakaalutõusu ja  madalat imiku sünnikaalu. Leitud on ka seoseid, et PFAS võib tugevalt mõjutada platsentat ning kemikaalid jõuavad looteni. (3)

Kuuevalentne kroom – vähkitekitav kemikaal

Kuuevalentne kroom on vähkitekitav kemikaal ning uued USA-s läbi viidud uuringud näitavad, et ligi 200 miljonit ameeriklast on läbi oma kraanivee saanud üle normi kuuevalentse kroomi koguseid. On teada, et see aine põhjustab loomadel ja inimestel vähki. Enviormental Working Group ehk EWG aruanne selgitab, et sellised kogused võivad põhjustada rohkem kui 12 000 uut vähijuhtu.

Vees leidub kahte tüüpi kroomi – kolmevalentne kroom ja kuuevalentne kroom. Kolmevalentne kroom on meie toitumises oluline ning seda leiab mitmetest juur- ja puuviljadest, lihadest, teraviljadest ja pärmist. Kuuevalentne kroom on aga mineraali mürgine variant. Seda leidub küll keskkonnas loomulikult, aga seda toodavad ka tööstused. Seega satub kuuevalentne kroom loodusesse tihti tööstusest läbi lekke või saaste.

Uuringud on näidanud, et kuuevalentse kroomi sissehingamine võib põhjustada kopsuvähki, seega on sellele töökohtades seatud ranged piirangud.

Seda kemikaali seostatakse ka maksakahjustuste, viljakusprobleemide ja arenguprobleemidega. Eriti ohtlik on see imikutele ja väikelastele ja maksakahjustustega inimestele.

2008. aasta National Toxicology Programi uuring leidis, et kuuevalentne kroom joogivees põhjustas laborihiirtel vähki ja kinnitas, et sellel on sama mõju ka inimestele. (4)

Uuringud on ka kinnitanud, et kuuevalentne kroom võib põhjustada kasvajaid kopsudes, suuõõnes ja neelus, eesnäärmes ja kõhus ning on võib tekkida risk põie-, neeru-, munandi-, luu- ja kilpnäärmekasvajatele. Leiti ka, et kuuevalentse kroomiga kokkupuutel on seos kasvajatesse suremusel. (5)  

Flataadid on eriti ohtlikud lastele

Ftalaadid on üks levinumaid kemikaalide gruppe, mis kahjustavad hormoonsüsteemi. Ftalaate kasutatakse plastifikaatoritena PVC-s, sest need annavad plastile pehmuse kõige soodsama hinnaga. Leida võib neid ka laste mänguasjadest, meditsiiniseadmetest, tapeetidest, spordivahenditest ja palju muud.

Murettekitav fakt, et ftalaadid on laste mänguasjades, on juba pälvinud tähelepanu ning osad ftalaadid on mänguasjades juba keelustatud.  

BEFi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu on öelnud, et ftalaadid võivad olla üheks koolilaste püsimatuse ja keskendumisraskuste põhjuseks, põhjustavad närvisüsteemi häireid, on toksilise mõjuga neerudele ja maksale. Teadlased on leidnud ka tõendid, et ftalaadid mõjutavad sünnikaalu muutusi, rasedusprobleeme, viljatusprobleeme ja sperma kvaliteeti. (6)

Kas sa tead, mis toimub sinu torudes? 

Samas peab ka tõdema, et isegi kui puhastuspunktis vesi ära puhastatakse, on kaheldav, kas vesi, mis sinu kraani jõuab, endiselt nendele standarditele vastab. 

Pildid mida peidavad endas torud:

Kusjuures teine pilt on pärit Kadriorust. 

Item added to cart.
0 items - 0,00