Miks peaksid joogivett filtreerima

Sa oled see, mida sööd. Sama käib ka joomise kohta, kuid sageli kipume sellele mitte tähelepanu pöörama.

Sa tarbid vett iga päev mitmel erineval kujul ja sellesama igapäevase tarbitava vee kvaliteet ning puhtus mõjutavad oluliselt sinu tervist.

Meid ümbritsevas keskkonnas on väga levinud saasteained. Õhku saastavad lagunenud plast, vingugaas, elavhõbe ja plii. Meie toiduvarudest võid leida kõiksugu herbitsiide, pestitsiide ja fungitsiide. Ja vett saastavad muuhulgas ka raskemetallid, farmaatsiatooted ning kõiksugu muud keemilised ühendid nagu näiteks fluoriid.

Kui uurid vanematelt inimestelt, kui palju krooniliste haigustega noori nad omal ajal teadsid, kuuled tõenäoliselt, et mitte palju. Aga tänapäeval oled sa pigem erand, kui ei põe ühtegi kroonilist haigust. Migreen, allergiad, toidutalumatused? Päris levinud probleemid.

Tõenäoliselt jõuab enamik toksiine, mis neid haiguseid põhjustavad, meie organismi just vee kaudu.

Enamasti usaldame me, et meie kraanidest tulev vesi on puhas ja ohutu. Kahjuks on vee kvaliteedi normid ja järelvalve ideaalist kaugel. See tähendab, et meieni võib jõuda igasuguseid aineühendeid, mida me oma joogivette ei taha. 

Vee kvaliteedi mõju tervisele on väga põhjalikult uuritud, sellele on pühendatud suurel hulgal analüüse ja teadustöid. Inimese jaoks, kes pole teemaga kokku puutunud, võib olla üllatav, et näiliselt nii tähtsusetust tegevusest nagu vee valesti tarbimisest võib tuleneda nii palju terviseprobleeme.

Selle artikli eesmärk ei ole müüa sulle ülehinnatud vett või kutsuda sind liituma mingisuguse skeemiga. Meie eesmärk on tõsta üldist teadlikkust meid ümbritsevast keskkonnast tulenevatest ohtudest ja pakkuda teadmisi haritud otsuste langetamiseks. 

Vesi meie sees ja ümber

Vee ja joogivee olemasolu on sinu jaoks tõenäoliselt täiesti iseenesestmõistetav. Vesi on sinu elu loomulik osa, sa jood seda, teed sellega süüa, pesed end. Sageli unustame me (just selle loomulikkuse tõttu), et vesi mängib sinu üldises tervises ja heaolus suurt rolli. 

Siinkohal tuletan meelde, et sinu keha koosneb 60% ulatuses veest.

Vesi on ülioluline tegur kogu sinu keha toimimiseks: selle abil toimuvad füsioloogilised protsessid, rakkude talitlus ja ainevahetus, toksiinide ja rakuainevahetuse jääkide eemaldamine kehast jpm.

Joogivee madala kvaliteediga käivad kaasas levinud tervisemured: probleemid kilpnäärmega, peavalud, steriilsus ja suurenenud risk haigestuda vähki.

Tuntud Ameerika vee-ekspert ja teadur dr Gerald Pollack on korduvalt välja toonud, et ebakvaliteetse joogivee väljavahetamise järel patsientide tervis paraneb. Eriti märkimisväärsed ja sagedased muutused on kognitiivsete ja füüsiliste võimete paranemine ning peavalude vähenemine.

Kas vee filtreerimisest on kasu?

Jah, kui teha seda õigesti. Tavalise söefiltri, filterkannu või pudelivee tarbimine tõepoolest vähendab vähesel määral raskmetallide kogust vees, kuid erinevalt pöördosmoosi tehnoloogiast ei suuda need eemaldada teiste kahjulike kemikaalide (nagu näiteks fluoriidi) ühendeid.

Pöördosmoos tagab tarbijale saasteainevaba joogivee ja on kõige levinum vee puhastamise ja filtreerimise meetod maailmas. Sellega saad eemaldada oma joogiveest tervist kahjustavad ained nagu kloor, desinfitseerivate ainete kõrvalsaadused, sünteetilised orgaanilised kemikaalid ja teised ühendid.

Pöördosmoosil põhineva veepuhastussüsteemi ainuke miinus on, et protsessi käigus eemaldatakse veest 99% ulatuses kõik ained – sh ka kehale kasulikud mineraalid nagu kaltsium ja magneesium.

Samas ei ole see suureks probleemiks ega mõjuta kuidagi sinu organismi, kuna sa omastad neid mineraale ka oma tavapärasest toidust ning nende hulk joogivees on võrdlemisi väike.

Sellegipoolest on Osmio Zero veepuhastusseadmesse ehitatud taasmineraliseerimise filter, mis paneb eemaldatud kasulikud mikrotoitained vette tagasi.

Hakates eelistama puhast, õigesti filtreeritud vett tavalisele kraaniveele, võid selle positiivset mõju tunda juba paari nädala jooksul.

Siiski tasub meeles pidada, et see on väga individuaalne ja sõltub inimese eripärast: terviseseisundist, elustiilist ja teistest teguritest.